Teine kohtumine 10.10.2011 - kultuurikoja missioon

Teine kohtumine toimus 10. oktoobril 2011 Noor-Eesti Loomekeskuses. Toome teieni Rait Talviku memo arutatud põhiteemadega.


Kohtumisel sai arutatud sügavamalt Tartumaa Kultuurikoja olemust ning vajadust – kellele ning milleks sellist organisatsiooni oleks tarvis; milline oleks see tühimik, mida kultuurikoda täidaks – mida oleks vähem või mis oleks puudu kui kultuurkoda ei sünniks; milline oleks kultuurikoja olemasolu õigustus; millist probleemi/puudujääki me selle organisatsiooni loomisega lahendame?

Arutelu käigus püüdsime sõnastada loodava kultuurikoja missiooni.

• Milline idee võiks olla kultuurikoja loomise taga, milliseid ülesandeid võiks loodav kultuurikoda täita?

• Ühendada Tartumaal toimetatavaid kultuuriga tegelevaid organisatsioone/inimesi – koondada uusi ideid, pakkuda väljundeid nii inimestele kui organisatsioonidele, üleüldine teema/valdkonna tähtsustamine;
• Kultuurikoda peaks olema selgelt huvipõhine – liitub see, kes tunnetab vajadust;
• Läbi kultuurikoja peaks toimuma ressursside optimaalsem kasutamine (st. mh. sama ressursi eest rohkem või paremat asja), olemasolevate füüsiliste ressursside parem kasutamine (nt. ruumid), esinejate vahendamine;
• Kultuurikoja loomisega luua võimalus info paremaks liikumiseks (sh. õigete inimeste ja ideede kokkuviimine), valdkondlike uudiste ja päevakajaliste sündmuste vahendamine (regioonis);
• Olulist rolli võiks kultuurikoda mängida ka riskide maandamisel valdkondliku arengu kontekstis – nö. kultuurikoda kui ’abimeede’ või asendusorganisatsioon (nt. kui kaob ära teatud avalik tasand kultuurikorralduses, säiliks teatud järjepidevus);
• Kultuurikoda kui ideede pank (eeldab kultuurikojalt seega teatud tegevusi, mis võimaldab selliste ideede tekkimist ja vahetust);
• Organisatsioon, mis korraldaks ühisüritusi, ühistegevusi ja koordineeriks ühistegevusi (võimaldaks mh. erinevate valdkondlike ürituste paremat planeerimist – võiks olemas olla nt. mingit sorti planeerimiskalender);
• Tartu ja Tartumaa kultuurielu lähendamine/sulatamine (hetkel regioonis selgelt domineeriv Tartu);
• Loodav kultuurikoda võiks toetada tugitegevustega ka nt. selliseid Tartumaa piirkondi, kus kohalik kultuuritegevus ja -korraldus on hääbumas (nt. piirkondi, kus puudub oma rahvamaja vmt.);
• Kultuurikoda kui võimalik alternatiivne kanal meediaväljundite leidmiseks – koda ise võiks tegeleda järjepidevalt sisendinfo kogumisega, piirkondlike promotsioonitegevuste planeerimisega, võimalus ka nt. ajakirjanikele pöörduda keskse kultuuriorganisatsiooni poole kui on huvi piirkonna kultuuritegevuste vastu, rohkem tähelepanu/kajastust regiooni üritustele (koht kultuurilembesele inimesele, kust tullakse infot ja uudiseid otsima);
• Kultuurikoda kui infokeskus (annab hea visuaalse/virtuaalse ülevaate nii Tartumaa piirkondadest, kultuuritegevustest kui inimestest);
• Kultuurikoda kui Tartumaa kultuuritegevuste aken väljapoole (nii väljapoole Tartumaad kui ka nt. väljapoole Eestit – selle piirkonna tegevuste, truppide jm. vahendamine väljapoole), samuti võiks kultuurikoda pakkuda tuge nt. kultuurivahetuse korraldamisel (kuidas ja kuhu minna nt.);
• Koda võiks kaasa rääkida piirkonna kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel;
• Tartumaa Kultuurikoda - Tartumaa kultuuri kohtumispaik.

• Kes peaksid olema koja liikmed (funktsioon, motivaatorid)
• Kas räägitakse kitsalt rahvakultuurist või vaatleme osalejate ringi laiemalt? Üldine konsensus oli, et peaks ikka olema laiem kui pelgalt rahvakultuuri hõlmamine.

• Sissejuhatuseks järgmisele arutelule - milline oleks võimalik Tartumaa Kultuurikoja visioon
  Realistlik nägemus sellest, kuhu ja mis ajaks soovitakse jõuda (samas peaks visioon olema haarav ja kütkestav, pakkudes visiooni poole liikuvatele inimestele/organisatsioonidele piisavalt pinget). Järgnevad mõtted on toodud valdavalt veel märksõnade/mõtete tasemel ning vajavad olulisel määral lahti kirjutamist:
  
• Kultuurikoda kui tsunft;
• (jätkuks eelmise arutelu kandvale ideele – kultuurikoda kui Tartumaa kultuuri kohtumispaik) – Tartumaa Kultuurikoda pakuks selliseid tegevusi ja Pakuks tegevusi ja ’kohtumispaika’, kus kultuuriinimestel on tõepoolest võimalik kokku saada (millised need tegevused/üritused võiksid olla?). Huvitava mõttevälgatusena pakuti välja idee, et sellistel üritustel võiks lausa olla oma ’talendikütt’, kes korjab üles huvitavaid ideid ja leiab üles andekaid truppe;
  
• Miks mitte teha Tartumaa kultuuri aastaraamat (võikski olla üks koja püsivaid väljundeid) – lood, inimesed, organisatsioonid, sündmused, kalender, kontaktid, statistika jm.
• Võiksid toimuda regulaarsed ’projektilaadad’ (kultuurilaat?) – st. üritused, kus erinevad tegijad/trupid tutvustaksid oma tegevusi ja inimesi (truppe, kohti, tooteid/teenuseid jne.), looksid kontakte omavahel ning leiaksid vajadusel ka oma meeskondadesse uusi inimesi;
  
  
• Järgmiseks korraks - ajakasutuse teema (kui palju keegi initsiatiivgrupist on tegelikkuses sellise koja käimalükkamiseks valmis aega panustama – annab vähe parema ülevaate reaalsetest kasutatavatest ressurssidest).
  
  
  

Mõtlemiseks initsiatiivgrupile Hiiumaa lähetuseks – teemad/küsimused, mille üle võiks arutleda:

• Hea oleks kui enne järgmist kohtumist oleks põhjalikumalt arutletud visiooni teemal (mille ots sai lahti tehtud eelmisel kohtumisel) – st. kirjeldus sellest, milline võiks välja näha Tartumaa Kultuurikoda täna kolme aasta pärast – millised me oleme, mida oleme saavutanud, mida oleme ära teinud, millised on meie suhted teiste organisatsioonidega (võrgustik), millised on meie liikmed (organisatsioonid/inimesed, kes meie tegevuses aktiivselt osalevad), millised on meie ressursid…
• Järgmisena võikski peatuda pikemalt ressursside teemal – st. lähtuvalt visioonist – milliseid ressursse on meil oma eesmärkide saavutamiseks vaja (mis on meil täna olemas, mis on puudu?), kust me võiksime saada puuduolevaid ressursse (ja millise ’hinnaga’)?
• Ressursside küsimusega seondub selgelt ka ’kes’ küsimus – st. kes on need inimesed, kes on täna väljendanud selget valmisolekut kultuurikoja käimalükkamises osaleda – milliseid ülesandeid (lähtuvalt visioonist) need inimesed on valmis täitma; millised funktsioonid/ülesanded on meil täitmata? Kes neid ülesandeid võiks täita, kust me need inimesed saame? Mis neid inimesi tegutsema motiveerib (st. millised on eeltingimused, et need inimesed jääksid entusiastlikeks pikema aja vältel – mis nende motivatsiooni ülal hoiab? Kuidas me saame nende vajadustega arvestada organisatsiooni loomisel/disainil?)