25. - 26. oktoobril külastas projekti töögrupp Hiiumaad, et teada saada üht-teist sealsest kultuurikorraldusest. Reis kestis kaks päeva ning selle jooksul tutvuti Suuremõisa lossiga, Kärdla linnaga, Soera talumuuseumiga, Hiiumaa muuseumiga, Kõrgessaare spordi- ja vabaajakeskusega, kohaliku Kultuurkapitali tööga, peatuti Sõnajala hotellis, külastati Sõru muuseumit, Kassari rahvamaja ning astuti läbi Vaemla Villavabrikust. Meie giidiks ja juhendajaks reisil oli Hiiu maakonna rahvakultuurispetsialist Helle-Mare Kõmmus.
Hiiumaa
Hiiumaal on 5 omavalitsust (4 valda ja üks linn) ning umbes 10 000 elanikku.
Pühalepa vald
Pühalepa valla ja Suuremõisa lossikompleksi tööd tutvustas meile vallavolikogu aseesimees Antti Leigri. Pühalepa vallas elab 1600 elanikku. Vallal pole konkreetset keskust - arendatakse kahte suuremat piirkonda ning tegeletakse ka väiksemate osadega. Valla juhtimine käib kahest suuremast piirkonnast eemal - seal asub ka perekeskus, mis on vanuritele, kes saavad endaga hakkama. Vallas tegutseb kaks kooli ja kaks lasteaeda.
Suurmõisa loss
Suuremõisa lossi aladel asuvates hoonetes tegutseb 6-klassiline Suuremõisa põhikool, Hiiumaa Ametikool, Noorte-ja Kultuurikeskus, Suuremõisa spordihoone, käsitöömaja, kunstiklass ja vabaajaruum.
Käsitöömaja
Käsitöömajas, mis oli vanasti mõisa abihooneks (viljakuivati ja ka muid funktsioone pidav), on nüüd keraamika töötuba, puutöökoda ja kunstiringide tuba. Hoone renoveeriti käesoleva aasta jaanuari lõpuks.
Spordihoone
Spordihoone alal oli kunagi 3 hoonet - jääkelder, aidad ning hoiu- ja ladustamisruumid. Praeguseks on püsti vaid kolmandik, millel on ajutine katus peal. Spordihoones toimuvad rahvatantsuringid, võrkpall, korvpall, sulgpall ning suuremad üritused, mille puhuks saab avada suured uksed.
Kultuuri- ja noortekeskus
Keskusel on väga hea võimalus kontsertide ja ürituste korraldamiseks tänu siseõue pikendavale aidaosale, millel on katus kohal.
Noortekeskuse osas on võimalus noortel vaba aega veeta. Ruumi ei ole väga palju, kuid samuti pole ka noori. Aktiivselt kasutatakse ruume siis kui ilmad halvaks lähevad. Aina populaarsemaks muutub noorte sünnipäevade korraldamine ning suvel pakutakse mitteametlikku majutust (koolidele jne). Majas töötab noorsoojuht ja maja administraator.
Valla koostöö mittetulundusühingutega
Vallas toimib süsteem, et kui mtü-l on idee, mida tahetakse korda saata, on inimestel võimalus pöörduda vallamajja ning ühiselt leitakse võimalused ja vahendid eesmärkide elluviimiseks.
Näiteid:
*Pühalepa Motoklubi - üks mees tahtis rajada ringraja oma maaalale ning hakata noortele õpetama tehnikaga tegelemist. Volikogu andis vana katlamaja motoklubile koduks rendita.
*Pühalepa Jahimees - vallavanema idee oli luua mtü, mis hõlmaks pühalepa vallas tegutsevaid jahimehi. Vallas seisis vana veski, mis planeeriti jahimeestele kooskäimiskohaks ning antud hetkel käib renoveerimine ja ehitustöö.
*Soera talumuuseum - talu on antud sümboolse rendi eest toimetamiseks Õie Laksbergile ning vald on olnud abiks kompleksi omaosaluste katmisel - uusimaks ehitiseks on töötav veski, mis on valmis Leaderi rahade toetusel.
*Pühalepa Naistekoda - tegeletakse rahvatantsuga. Tegutsemiseks anti kasutusse Kuri õigeusu kiriku kõrvalhoone, kus prouad ajavad omi asju, tahavad kirjutada projekte ning on aktiivsed.
*Hiiumaa Sukeldujate klubi - klubi on saanud vanas sadamas suure aida. Praegu pole seal veel suurejoonelisi muutusi toimunud, kuid töö käib.
*Suuremõisa loss (MTÜ) - tegeleb mõisaasjadega, väiksemate projektidega.
*Hella Tempa külaselts - Pühalepa vald sai korda vana jaanitulekoha ja ürituste korraldamise koha MTÜ initsiatiivil. Ajalooliselt tähtis koht, sest sinna käidi kunagi kokku üle Hiiumaa.
Aktiivne on ka Tubala küla ning Salinõmmes on palju potentsiaali (paadisadam, laidude kaitseala jne).
Soera talumuuseum
Järgnevalt külastatigi Soera talumuuseumit, kus Õie Laksberg võttis meid vastu väikese tutvustusega muuseumist ning rammusa koduse supiga.
Talu ise on ehitatud aastal 1800 või 1803 (erinevate andmete järgi) ning selles on palju vanu tööriistu ja ehedalt on aru saada, milline oli vanasti talurahva elu oma majas. Säilinud on peaaegu kõik vanale talule iseloomulikud jooned: pikk rehielamu, avar õu, aidad, paargu, kelder ja suitsusaun.
Muuseum on avatud 15. maist 15. septembrini ning muudel aegadel ettetellimisel.
Hiiumaa muuseum
Hiiumaa muusem töötab 1967. aastast endise Kassari mõisa antvärkide majas. Maa, millel muuseum asub, on olnud Kärdla kalevivabriku direktorite maa. Meie külastasime Pikka maja, mis on muuseumi keskuseks aastast 1998. Muuseumit tutvustas meile Helgi Põllo.
Hiiu-Kärdla kalevivabrik töötas aastatel 1829 - 1941. See oli üks esimesi suuri villase riide vabrikuid. Kõik, mis vabrikule kuulus, viidi sõja ajal Saksamaale.
Tehase direktorid olid veendunud, et tööline töötab hästi kui tal on kodus head tingimused ja omab hobisi. Seepärast hakati tööliste maju kaasajastama. Vabrik ostis töölistele pille ja rahvariideid ning toetas neid mitmeti nende tegevustes.
Antud hetkel on muuseumi pikas majas näitus vabriku tööliselust, vabriku direktori elust ja vanade pulmakommete näitus (pruudiga seoses).
Muuseumi koostöö kogukonnaga toimib põhimõttel käsi peseb kätt. Näiteks, koolide käsitööringid pakuvad tihti võimalust vanade näidiste põhjal uued eksponaadid valmistada.
Kõrgessaare Vaba Aja Keskus
Viimaseks külastuspaigaks esimesel õhtul jäi Kõrgessaare Vaba Aja keskus, kus võttis meid vastu Artur Valk, keskuse juht. Keskuses on spordisaal, tantsusaal, jõusaal, saalist eraldatud 100-kohaline kammersaal ning noortekeskus. Keskuses on võimalik võtta osa saalihokist, võrkpallist, korvpallist, naiste- ja õpilaste tantsust, limedance'ist, seltskonnatantsust, kõhutantsust, kahest kunstiringist ja lastekoorist.
Keskuse korraldada on kõik suuremad spordi- ja kultuuriüritused Kõrgessaare vallas.
Lasteringid on tasuta, täiskasvanutele maksab ringidest osavõtt 6€.
Praegu on olukord vallas selline, et tegevusi jätkub, kuid rahvast kipub nappima - inimesed lahkuvad. Varem oli olukord vastupidi. Vallas tegutseb mitmeid piirkondlikke külaseltse.
Mittetulundusühingud
Mtü-de jaoks on vallas igal aastal umbes 2000€. Lisaks toimib toetuste küsimisel järgnev süsteem: kui mtü taotleb toetust, on olemas omafinantseeringu fond - vald tasub mtü projekti omafinantseeringu maksimaalselt 320€ piires või kuni suurusjärgus 20%.
Kärdla linn
Kärdla Kultuurikeskuse direktor Hille Savioja rääkis samuti mõningat kultuurikorraldusest Kärdlas.
Kärdla on 3000 elanikuga linn, kus on olemas kultuurikeskus, muusikakool, spordiklubi, laululava ja raamatukogu. Kultuurikeskuses töötab suvel 7 töötajat, koolihooajal aga 20, sõltuvalt ringide arvust. Kärdlas tegutseb umbes 50 mtü-d.
Kohalik kultuurkapital
Kultuurkapital Hiiumaal eelistab üldiselt spordi- ja kultuurikandjaid kuid toetatakse mõnikord ka väljastpoolt Hiiumaad sissetulevaid kollektiive. Ühe taotluskorra peale laekub tavaliselt umbes 60-70 taotlust ning aastas on jagada umbes miljoni krooni väärtuses. Taotluste summa on keskmisel umbes 3 korda suurem kui jagatav. Tavaliselt jagatakse nii paljudele kui võimalik - vaadatakse sündmust ning kollektiive.
Sõnajala hotell Kärdlas
Öö veetsime rahulikus Sõnajala hotellis.
TEINE PÄEV
Sõru muuseum
Teisel hommikul külastasime esimese paigana Sõru muuseumit, kus meile tegi väikest ringkäiku majas muuseumi direktor Helve Russak. Sõru muuseum asub Emmaste vallas Pärna külas ning kuulub Sõru Merekeskuse kompleksi alla. Muuseum on loodud 1998.a. proua Milvi Vanatoa eestvedamisel eesmärgiga koguda ja säilitada paikkonnale iseloomuliku merekultuuri pärandit ja traditsioone. 2006.a. sai muuseumihoone täielikult renoveeritud ja lisaks püsiekspositsioonile on nüüd kolm saali vahetatavate näituste korraldamiseks.
Muuseum teeb koostööd vallaga, arvestades seda, et tegevus haakuks valla arengukavaga. Koostööpartneriteks on veel koolid, Toronto Hiidlaste Selts, MTÜ „Hiiu Kalur“ ja mitmesugused külaseltsid. Igapäevategevust finantseerib vald, kuid kirjutatakse ka projekte ja samuti saadakse tulu piletite müügist.
Kassari rahvamaja
Kassari rahvamajas võttis meid vastu juhatuse liige Tiiu Kopli. Rahvamaja tööks on kohaliku kultuuri ja kogukonnaelu edendamine, rahvatarkused, tavad ja kombed, näitering, segaansambel ja käsitööring. Haridusseltsi alla kuuluvad: Kassari Haridusseltsi kodulooring, Kassari Haridusseltsi näitetrupp, Kassari Haridusseltsi käsitööring, Kassari Haridusseltsi segaansambel “Öilajad”. Kõik ringid töötavad tasuta ja ühiskondlikus korras. Kassarlasi on üle 200, kaks korda aastas ilmub oma ajaleht. Hoone, milles rahvamaja töötab, on üks vanemaid hooneid antud piirkonnas. 1804. aastal asutati kool, mis eksisteeris I vabariigi alguseni. II Eesti alguses taheti teha oma kool - loodi haridusselts, saadi maja kuid siis hakkas laste arv vähenema.
Vaemla Villavabrik
Viimaseks külastuseks Hiiumaal oli Vaemla Villavabrik, kus tutvustati meile põgusalt tsaariaegseid täiesti töökorras olevaid villa töötlemise masinaid ning pakutavaid tooteid. Hoone ehitati 19. saj. keskel mõisa heinaküüniks, kuid praegu tegutseb siin alates 1992.a. pereettevõte Hiiu Vill. Päevas suudetakse toota umbes 25-30 kg lõnga. Konkureerida aitab mõneti kaubanduslik ja turistlik tegevus: kunstnikust perenaise disainitud villaste kampsunite, sokkide, kinnaste ja muu toodangu müük.
No comments:
Post a Comment