Helje Põvvat - Kultuuri koostöökoda Põlvamaal (27.09.2011)

Põlvamaa kultuuripildi kirjeldus:

14 omavalitsust, kus on 14 rahvamaja (Kanepis 2). Põlva vallas on maja olemas, aga inimest seal ei tööta – kui kohalikud tahavad midagi korraldada, tehakse maja lahti. Neljal omavalitsusel on olemas valla palgal olev kultuurispetsialist. Põlva vallas on viis külakeskust ning neil on ka valla kultuuri- ja spordinõunik.

Kultuurikoda

Kolm aastat tagasi hakkasid nad mõtlema, et kuidas saada veel paremini – neil on küll hästi, aga kuidas saaks paremini. Et ennetada seda, et reaalselt palgalisi töötajaid võidakse mingil hetkel vähendada, tekkis neil kultuurikoja loomine päevakorda. Nüüdseks on nad kaks aastat tegutsenud, kuid pole saanud nii head hoogu sisse, et öelda, et see toimib väga hästi.

Juhatuse vahel on nad ära jaganud tööülesanded: muusika, tantsu (rahvatants jt liikumisrühmad), pärimus, käsitöö, muuseumid ja raamatukogundus. Sellesse koostöökogusse esitasid vallad nende arvates parimad liikmed. Iga vald sai esitada ühe inimese.

Käesoleva aastaga sai juhatuse tööaeg kaks aastat läbi ning nad otsustasid esitada omavalitsuste liidule ettepaneku, et koostöökogu peaks omama palgalist töötajat. Seda sel põhjusel, et sellise töömahuga ei ole võimalik toime tulla maksimaalselt igapäevatöö kõrvalt. Ka omavalitsuste liidu arengukava tegemisel jõuti arusaamani, et peaks olema kultuurikomisjon, mida praegu ei ole.

Kultuurikoja tegevus

Praegu töötab kultuurikoda ühiskondlikel alustel omavalitsuse juures. Ellu peaks ta viima omavalitsuste liidu poolt heakskiidetud sündmusi ning hoidma sündmuste järjepidevusi. Kultuurikoda teeb koostööd kõigi valdkonna organisatsioonide ühenduste ja üksikisikutega ning ta on moodustanud ka endale töörühmad, mis ei ole tänaseni nii käima läinud nagu esialgu oodatud.

Koostöökogu on võimalus kultuurielu paremaks korraldamiseks ning töötajate ja kultuuriga tegelevate inimeste abistamiseks, motiveerimiseks ja tunnustamiseks. Samuti, peaks see koostöökogu hea seisma Põlva maakonna viie maakondliku kollektiivi ja nende tegemiste eest. Neil on praegu poistekoor, rahvatantsurühm, meeskoor, rahvamuusikaorkester ja noorte puhkpilliorkester. Kõikide kollektiivide töö käib projektipõhiselt. Seepärast on tähtis, et see koostöökogu aitaks leida kollektiividel vahendeid ja aitaks neil elus olla.

Kultuurijuhi töökohustused

Peaks osalema maakonna kultuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Peaks osalema maakonna arengueeldusi loova ja kujundava strateegia väljatöötamise elluviimise kaasaaitamisel. Peaks kohaliku omavalitsuse asutuste ja MTÜ-de kultuurialase koostöö korraldamisel kaasa aitama. Kultuuriürituste ja koostööprojektide algatamisel, plaanide koostamisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel aitama korraldada. Maakonna identiteedi teadvustamine, kultuuriajaloolise eripära hoidmine ja maakonna mainekujundus. Kultuurikoja töö korraldamine, kokkukutsumine, koosolekute korraldamine, protokollimine ja tagasiside andmine. Koostöö- ja infovahetus erinevate institutsioonidega. Igakülgne info liikumise kaasaaitamine koostöös sektsioonide juhtidega.

Kõige suurem probleem on suurürituste korraldamisel rahade planeerimine, sest enamus raha tuleb omavalitsuste liidult ning lisaks projektirahad. Selles suhtes peaks olema omavalitsuste liiduga hästi tihe koostöö. Seepärast on hea, et koostöökoda olema omavalitsuste liidu juures.