Tartumaa Kultuurikoja
avatud ruum
Tartumaa
kultuuritee
Eesti Rahva Muuseumis
Lühikokkuvõte
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts algatas 2011 projekti Tartumaa Kultuurikoja kokkukutsumiseks. Üle poole aasta vältel toimunud kokkusaamistel kavandati kultuurikoja toimimine. Projektiperioodi lõpuks korraldati avatud ruumi arutelu, et kaardistada maakonna kultuurielu olulised suunad ning nendest kultuurikoja edasises tegevuses lähtuda.
Avatud Ruumis osalesid Tartumaa Kultuurikoja koostööprojekti algatajad ja osalejad, omavalitsusjuhid ja -ametnikud, kogukonnatöö huvilised ning Lõuna-Eesti vaimust ning arengust huvitatud inimesed, kokku üle veerandsaja inimese. 3 ja pool tundi väldanud Avatud Ruumi juhtis Mikk Sarv. Arutelud toimusid kolmes voorus, mille kestuseks oli igal pool tundi. Kokku püstitati 15 teemat ja pandi kirja hulganisti edasiarendamist vajavaid olulisi mõtteid.
Arutelud on kokkuvõttes järjestatud neile antud häälte järgi. Arutelu teema all on kursiivis teema algataja nimi, veel allpool arutelus osalejad, kes olid arutelulehel kirjas. Kursiivis on lisatud nimed, kes avatud ruumi alguses end teemalehtedele kirja panid.
Tulemused
Osalejate poolt sai kõige enam hääli Leelo Suidti algatatud aruteluteema “Mis on Tartumaa kultuuri eripära?“ 23 häält. Kultuurikoja edasine koostöö sõltub sellest, kui selgelt oleme suutnud sõnastada oma eripära ning kuidas tahame seda hoida alal. 19 häält kogus Tiina Konseni algatatud teema „Kuidas tunda ära oma pärimuslik kultuur.“ Oluline on pärimuskultuuri jätkumine ja edasiõppimine, taas on see üks Kultuurikoja keskseid ülesandeid. 17 häält sai Ants Johansoni sõnastatud teema „Kuidas haarata kaasa uusi inimesi?“ maakondlik kultuurikoda võimaldab jõuda enamate inimesteni ning kaasata neid tegemistesse. Paljudki asjad said arutelude käigus selgeks sõnastatud ja on heaks lähtekohaks edasistel tegemistel.
Tänan kõiki osalejaid, see oli südamlik ja sügava mõttega talgupäev, mis tegi meele rõõmsaks!
Mikk Sarv,
Avatud ruumi juht
3 enim toetust leidnud teemat
- Mis on Tartumaa kultuuri eripära? 23 häält
- Kuidas tunda ära oma pärimuslik kultuur? 21 häält
- Kuidas kaasa haarata uusi inimesi? 17 häält
11 enam toetust leidnud mõtet
Kultuuritöötajate palgad ei tohi olla väiksemad kui sõjaväelaste pensionid! 10 häält
Tegija väärtustamine. 9 häält
Probleem on selles, et eristub kaks piirkonda – Tartu ja Tartumaa. Tartul on selles koosluses ülitugev roll, millega paraku ei kaasne sama tugev vastutustunne ka maakonna eest. 6 häält
Oluline on üksteise eest seismine. 6 häält
Tartu kaubamärgiks on eelkõige haridus ja teadus – miks ülejäänu pole nii oluline? Mis on Tartu vaim? 5 häält
Vastastikku kasulikud koostööd. 5 häält
- ERM – kogumik-pildiandmebaas „Eesti inimesed“, „Eesti teod“ 5 häält
Olemas on:
o oma lood;
o vaibaportaal;
o pildisaatjate võrk;
o kirjasaatjate võrk;
o muis.ee;
o flickr
Tartumaa kui kultuuripärandi keskkond – puhkamiseks, nautimiseks peredele, turistidele, külalistele. (Liina) 4 häält
Koostöö erinevate valdkondade ning harrastuskultuuri vahel. 4 häält
Pärimusõppe õpetajakoolitus Tartu ja Tallinna Ülikoolides ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. 4 häält
Tugeva vedava isiksuse vajalikkus. 4 häält
Eesti Televisioonis 3 minutit Aktuaalse Kaamera järel pärimuskultuurist (nagu luuleminutid) – laul, muusika, tants, käelised oskused jne. 4 häält
VÄLJA PAKUTUD TEEMAD
Mis on Tartumaa kultuuri eripära? 23 häält
Leelo Suidt
Aili Palm, Kristel Vilbaste, Pille Tammelan, Liina Vainumetsa, Maris Aleksašin
1. Probleem on selles, et eristub kaks piirkonda – Tartu ja Tartumaa. Tartul on selles koosluses ülitugev roll, millega paraku ei kaasne sama tugev vastutustunne ka maakonna eest. 6 häält
2. Tartumaad tuleb esitleda maastikuna – Toomemägi ja teised mäed, Emajõgi koos lisajõgede ja allikatega. 3 häält
3. Tartu on laulupidude häll. 1 hääl
4. Vanemuise sümboliks on kandlemäng, mis on Tartu mail jätkuvalt au sees. 3 häält
5. Tartu on näitemängude häll.
6. Tartus on Eesti Rahva Muuseum ja Kirjandusmuuseum, kogu meie rahva vaimuvara on Tartus. 2 häält
7. Tartumaa kultuurist on vähe järel. Pole isegi esemeid, mis eristuvad. Miks?
8. Vanavara retked algasid Tartust. Koguma mindi mujale, kaugemale.
9. Äkki ongi Eesti kultuur samastunud Tartumaa kultuuriga? 3 häält
10. Tartu kaubamärgiks on eelkõige haridus ja teadus – miks ülejäänu pole nii oluline? Mis on Tartu vaim? 5 häält
Kuidas tunda ära oma pärimuslik kultuur? 21 häält
Tiina Konsen
Heiki Soop, Sander Karu, Siim Angerpikk, Mikk Sarv, Liina Vainumetsa
1. Infotulvas ja globaalsuses väärtustada, mõtestada, hoida – märgata ja tunda ära elav pärimus, mis argielus alles.
2. Pärimuskultuuri õpetamine tuleb viia sisse kooliprogrammi ja alushariduse programmi. 2 häält
3. Oskuste ja teadmiste edasiandmine lastele on oluline ka siis, kui hetkel neid oskusi ei vajata..
4. Oskusi on vaja näidata ja õpetada huvilistele. 1 hääl
5. Eesti Rahva Muuseumis peab olema pärimuskultuuri õpetamise praktiline nurgakene. 7 hääl
6. Peab olema aeg ja koht, kus huvilised saavad pidevalt tegutseda. 2 häält
7. Üleskutse – sõnastada need kümme oskust, mida eestlane võiks osata. 1 hääl
8. Õuesõppe rakendamine pärimuslike oskuste omandamiseks.
9. Pärimusõppe õpetajakoolitus Tartu ja Tallinna Ülikoolides ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. 4 häält
10. Eesti Televisioonis 3 minutit Aktuaalse Kaamera järel pärimuskultuurist (nagu luuleminutid) – laul, muusika, tants, käelised oskused jne. 4 häält
Kuidas kaasa haarata uusi inimesi? 17 häält
Ants Johanson
Maris Aleksašin, Mikk Sarv, Leelo Suidt, Liina Vainumetsa, Aili Palm, Ülle Kool, Margit Reinkubjas
1. Lasta proovida, katsetada. 2 häält
2. Info õigetesse kanalitesse – Facebook jt. 2 häält
3. Suursündmused – festivalid.
4. Arvamusliidrid mõjutavad. 3 häält
5. Mõelda „kuulajale.“ 2 häält
6. Meedia hoiakute suunamine. 2 häält
7. Ruumide olemasolu. 2 häält
8. Tugeva vedava isiksuse vajalikkus. 4 häält
9. Vaimustuse vajalikkus.
10. Eeskujud!!!
11. Rohkem konkursse!!!
Kuidas ise hakkama saada? 15 häält
Ants Johanson
Maris Aleksašin, Siim Angerpikk, Heiki Soop, Meris Tammik, Liina Vainumetsa, Aili Palm, Ülle Kool, Margit Reinkubjas, Tiina Konsen
1. Tänan küsimast! J Palun!
2. Korjandus, annetused. 3 häält
3. Tuluõhtud. 1 hääl
4. Pärandused.
5. Ühistöö, ning kõigi kolme juures teavitamine ja väärtustamine.
6. Ajaloost heade näidete tutvustamine (Estonia ja Vanemuise ehitus, Miina Härma koolihoone ehitus jne). 3 häält
7. Metseenlus.
8. Töö ajal töötan, omal ajal isetegelen.
9. Avalike ruumide kasutamise võimalus. 1 hääl
10. Ise rõivaste jne tegemine (oma ja ainult oma kihelkonna omade!!!). 1 hääl
11. Ise regilaulusõnade ning lauluseadete tegemine. 1 hääl
12. Vastastikku kasulikud koostööd. 5 häält
Kultuurikoostöö mõte maakonna tasandil? 15 häält
Meris Tammik
Liina Vainumetsa, Aili Palm, Eino Pedanik, Leelo Suidt, Heiki Soop, Tiina Konsen, Ruth Metsallik, Merli Sild, Margit Reinkubjas, Pille Tammelan
1. Tartumaa kui kultuuripärandi keskkond – puhkamiseks, nautimiseks peredele, turistidele, külalistele. (Liina) 4 häält
2. Koostöö erinevate valdkondade ning harrastuskultuuri vahel. 4 häält
3. Tartumaa Arendusselts jne + teised seltsid on juba olemas, uut organisatsiooni ei ole enam vaja? (Merli)
4. Vaja on pakkuda loomingule väljundit – esinemised sealhulgas koostöö muuseumitega. 1 hääl
5. Valdkonnasisene info levid hästi, valdkondadevaheline üldse mitte. 1 hääl
6. Kultuuri majandamise küsimus – koostöö parandaks seda. 1 hääl
7. Kultuuri kvaliteet vajab tõstmist, samuti turundamine. 1 hääl
8. Parem ja otstarbekam on projektide ja isikliku raha kasutamine.
9. Kultuuri koostöö ettevõtlusega. 2 häält
10. Arendada välja Tartumaa kultuuri-nokia. 1 hääl
11. Koostöö erinevate maakondade vahel.
Koostöö = maakultuuripärandi hoidmine: kogumine, tutvustamine, säilitamine. Kõik koos – igal tegijal oma panus! 14 häält
Merli Sild, Ruth Metsallik
Astrid Hallik, Margit Reinkubjas, Meris Tammik, Eino Pedanik, Heiki Soop, Liina Vainumetsa, Tiina Konsen, Eino Pedanik, Margit Reinkubjas
1. Koostöö peab olema valdkondadeülene ja erakondadeülene. 3 häält
2. Kultuur on elukeskkond.
3. Kaasame oma maakonna tegijaid. 3 häält
4. Info kerge kättesaadavaus raadio ja ajalehe kaudu.
5. Kultuurikoja kõneisik peab olema positsiooniga isik. 2 häält
6. Oluline on üksteise eest seismine. 6 häält
Kultuuri alarahastus. Kultuuritöötajate palgad on väiksemad kui sõjaväelaste pensionid. 14 häält
Heiki Soop
Kristel Vilbaste, Mikk Sarv
1. Kultuuritöötajate palgad ei tohi olla väiksemad kui sõjaväelaste pensionid! 10 häält
2. Kõigile meeldib kuulata ööbikuid, kuid ööbik vajab toitu ja aega armastada.
3. Kultuuriinimesed, ärgem olgem vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus!!! 2 häält
4. Ärgem uhkeldagem relvadega, uhkeldagem kultuuriga! 1 hääl
5. Toomas H. Ilves ütleb: „Ainus eliit on vaimne eliit.“ Kuigi ta tihti ise käitub vastupidiselt... 1 hääl
6. Kultuuriinimeste koondumine üle Eesti ühiseks mõjujõuks!
7. Loomeliitude kokkukutsumine nagu 1980ndatel.
8. Riigieelarvest on kultuurifinantseerimine vähenenud alla ühe protsendi SKP-st. Seeg 2 korda vähem kui militaarkulutusteks.
9. Kultuuri allakäik algas Laine Jänese ajal (parempoolsete erakondade võimu ajal).
10. Sellel aastal peaks Eesti olema oma 22% kasvuga kõige kiiremini militariseeruv riik maailmas.
Oma lugu ja kokkusaamiskoht. Kõik lood jäävad alles. Muuseum hoiab hästi ja kus me kolmi kokku saame? ERM-i uue maja vajalikkus 13 häält
Kristjan Raba ja Astrid Hallik
Airi Ross, Maris Aleksašin, Liidia Konsa, Aile Parmsoo, Margit Reinkubjas, Ülle Kool, Liina Vainumetsa, Meris Tammik
1. Muuseum kui omakultuuride kodukeskkond – multikultuursus. 2 häält
2. Meie inimesed, meie kihelkond.
3. Erinevad vajadused ja huvid. ERM toetab ja saab toetust ettevõtlusest, loomesektorist, haridussektorist.
4. Mikro ja makrotasand.
5. Muuseumide töötajad peavad tulema rollist välja – rääkima lugusid, mida küsitakse. 3 häält
6. Muuseum on koht, kus ekspert jagab kogemusi paljudele. 2 häält
7. Muuseum on piirideta elamusõppe koht. 3 häält
8. On olemas hirm muuseumi ees.
9. Avatud ruum, muuseum ei ole kellast kellani. 1 hääl
10. Kas taidlejad tohivad tulla?
11. Kui muuseum on kallis, kas siistuleb seal olemise eest maksta ka kallist hinda?
12. Kultuurileht Sirbile kultuuuripärandi lehekülg (siiani ei ole!) 2 häält
Laulutee (tiiviir). Kaubamärk – millisega on võimalik Tartumaad kui kultuuripiirkonda müüa. 13 häält
Kai Paks
Pille Tammelan, Margit Reinkubjas, Astrid Hallik
Tartumaa:
1. Puhas kultuurikeskkond
2. Vaimuvaramu
3. Loomingupeenar
4. Parim perifeeria 1 hääl
Turundus käib läbi erinevate traditsiooniliste kultuuriretkede. 3 häält
Jalgsi, rattaga, paadiga.
Kuidas vältida projektide tegijate läbipõlemist? 11 häält
Liina Vainumetsa
Aili Palm, Ülle Kool, Siim Angerpikk, Tiina Konsen, Airi Ross, Maris Aleksašin, Kristel Vilbaste, Margit Reinkubjas
1. Käia looduses.
2. Teha vähem, aga paremini.
3. Selgus, konkreetsus, täpsus, vältida venitamist. 2 häält
4. Kahjuks on lihtsa projekti kirjutamine ära teha kui delegeerida – see on probleem.
5. Tähtis on tahe just seda projekti teha, sund on kurjast. 2 häält
6. Kaasamine, ülesannete jagamine, „Usalda, aga kontrolli!“ 1 hääl
7. Koolitusi.
8. Peab teadma, mida rahastaja eelistab.
9. Väa vajalikule ja loomingulisele ideele on raske raha saada. NB! Mõtle aga kordaminekutele!
10. Tunnustada kultuurijuhte ja projektijuhte! 1 hääl
11. Kuidas ületada kindlusetusetunnet? Teha pidevalt.
12. Ühisprojektid.
13. Projektijuhi tasu!
14. Leida partnereid, kes on võimelised projekte kirjutama.
15. Rehabilitatsioonisüsteem (ujula, spaa vms). Teha rehabilitatsiooniprojekte näiteks stressi juhtimisest, lektoriks Helve Raik. Loodud Kultuurikoja üheks projektiks! 4 hääl
16. 20/80 printsiip – tegevus/tulemus. 1 hääl
17. Kirjutage üks ja suur projekt eestimaa Looduse Fondile, mitte palju väikeseid Kultuurkapitalile!
18. Omaosalus
Osalejad ise
Leida partner, kes maksab,
Näiteks Laeva vald aitab oma MTÜ-sid omaosalusega,
Susserdamine...
19. Võta aasta puhkust enesetäiendamiseks!
Tegija kui vääriline partner. 10 häält
Liidia Konsa
Valter Haamer, Mikk Sarv, Aili Palm
- Uued rollid tantsule – tuhamägede pidu, pühapaikade tervendamine tantsuga – tants on läbi aegade olnud osa pühadest talitustest.
- Tegija väärtustamine. 9 häält
- Suunata ressurss – rahad – kinnisvaralt tegijatele. 1 hääl
Kuidas märgata andekat last? 8 häält
Kadri Leivategija
Margit Reinkubjas, Annely Võsa, Siim Angerpikk, Ülle Kool, Meris Tammik, Maris Aleksašin
- Info jõuab lasteni.
- Märkame lapse vaimustust kunstist. 1 hääl
- Surve huvitegevuse toetuseks. 3 häält
- Vahetu kontakt oma ala parimatega. 2 häält
- Tunnustame lapse edusamme.
- Iga laps on milleski andekas.
- Teeme lapsega kunsti koos. 1 hääl
- Vanem vastutab.
- Kuulame last. 1 hääl
- Rohkem avalikku väljundid.
Miks ja siis kellele me teeme? Kuidas viia-tuua rahvamuusika (kandlemuusika) Tartumaa inimesteni? 7 häält
Sander Karu ja Ants Johanson
Pille Tammelan, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Aili Palm, Astrid Hallik, Kadri Leivategija, Meris Tammik
- Miks? Saavutusvajadus, hobi, äri, isetegemiserõõm, koostegemiserõõm, „Propaganda“, Eesti kultuuriruumi kujundamine, hoida rahvamuusikat elus.
- Teen
i. Iseendale;
ii. Publikule, uuele publikule;
iii. Kogukonnale (vald ja küla); 3 häält
iv. Otsustajatele ja komisjonidele;
v. Avalikus ruumis, meedias. 1 hääl
- Ants Johanson: Rahvalaulan sõpruskonnas, pilli mängin ka publikule, autorilaulan mõlemale. 2 häält
- Mängime enda jaoks pühadele paikadele – taimedele, puudele, mägedele.
Kas meid mäletatakse? Kas meie tegemised IT ajastul ikka jätavad jälje? 7 häält
Aile Parmsoo ja Kristjan Raba
Astrid Hallik, Meris Tammik
- Kultuur ei ületa uudiskünnist. 2 häält
- Kus asub pank, infopank, infopesa, akumulatsioon?
- Kes arhiveerib ja süstematiseerib minu ürituse, minu kodulehe; facebook’i teated, tegevuse veebis?
- ERM – kogumik-pildiandmebaas „Eesti inimesed“, „Eesti teod“ 5 häält
Olemas on:
oma lood;
vaibaportaal;
pildisaatjate võrk;
kirjasaatjate võrk;
muis.ee;
flickr
- Inimese enese kriitiline meel peab selekteerima, mida temast mäletatakse – elame infouputuse ajal.
- Ainult ise saame end nähtavaks teha.
Kultuuriline rattasõit Lõuna- ja Kesk-Eesti ajaloolisi radu mööda koos väikese korrastusega kohapeal. Noored, keskeas pensionärid ka. Kui tegutseme, elame veel! Terves kehas mõistlik tegija vaim! 3 häält
Jaan Muna
Kristel Vilbaste, Mikk Sarv
- Rattaga saab inimestele ja kultuurile lähemale.
- Võimaldab kohalike inimestega rääkida.
- Sedasorti kultuurihuvilisi pensionäre ja noori on palju.
- Alates 40ndast eluaastast huvitub inimene oma juurtest.
- Reisijuhid kaartide ja tekstidega.
- Luua võimalus rentida rattaid ja kultuuritundvaid giide-resijuhte. 1 hääl
- Taastada muistne tasuta kaevuvee ja sauna jagamine iga palujaga. 1 hääl
No comments:
Post a Comment