Töögrupi reis Setomaale 15. - 16. aprill - kokkuvõte

KULTUURILOOLINE KOOLITUSREIS SETOMAALE

Reisi eesmärgiks Setomaale oli tutvuda sealse kultuurikorralduse ja  kultuuriväärtustega, osaleda Obinitsas Seto Seltsimajas toimunud kevadpühade üritustel ning selgitada seltsiliikumise alguse 150. aastapäeva tähistamise tähtsust ja vajadust.

Reis toimus 15.-16. aprillil 2012.a. koos Tartumaa kultuurikoja töögrupiga.

Esimeseks sihtkohaks oli Piusa külastuskeskus, mis asub Orava vallas, Piusa Jõe Ürgoru veerus Valga-Petseri raudtee ääres. Eriliseks vaatamisväärsuseks seal on Piusa koopad, mis tekkisid klaasliiva käsitsi kaevandamisel, kui kujunes uhke maa-alune võlvikujuline lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteem. Koobastes talvituvad nahkhiired. Varisemisohu tõttu on praegu koobaste külastamine keelatud.

Kuna külastasime Setomaad nende väga tähtsal päeval – rahvasuus munadepühadeks või kevadpühadeks nimetatud lihavõtetel ehk ülestõusmispühadel, siis saime osa ka Seto Seltsimajas toimunud üritustest. Kohale olid tulnud külaelanikud koos lastega, külalised. Esinesid taidlejad, mängiti lõõtspilli ning tantsiti, esitleti CD-d siberi setode lauludest. Seltsimaja õuel toimus munaveeretamise võistlus, millest võtsid osa ka meie inimesed.

Külastasime Seto Seltsimaja lähedal olevat galeriid “Hal´as kunn”, kus Kauksi Ülle rääkis väljapanekutest.

Õhtupoolikul toimus Meremäe valda tutvustav ekskursioon, giidiks Setomaa valdade liidu kultuurijuht Aare Hõrn.

Meremäe vald asub Kagu-Eestis ja kuulub administratiivselt Võru maakonda. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast. Looduslikult on Meremäe vald väga mitmekesine ja kaunis piirkond. Külastasime ka Meremäe torni, kust avanes kaunis vaade tervele vallale ja kaugemalegi. Pikksilmaga oli näha isegi Petseri kloostri kuldseid kupleid.

Setode omakultuur on kujunenud kahe kultuuri – ida ja lääne kultuuri mõjuväljas. Säilinud on oma keel, elukombed, oskus valmistada erilisi toite, kaunid ja omapärased rahvariided. Hinnanguliselt on setosid terves Eestis 10000-13000, sellest põlisel asualal umbes 3000-4000.

Obinitsa on üks suuremaid setode külasid Lääne-Setomaal. Esimesed kirjalikud andmed Obinitsast pärinevad 1652. aastast. Obinitsast on saanud alguse ka Seto Kuningriigi päevad, mis toimuvad igal aastal augustikuu esimesel laupäeval erinevas Setomaa külas.

Meeksi küla on vana seto küla, mida läbib muistne Riia-Pihkva kaubatee. Külastasime Meeksi külas asuvat surnuaeda ja palvemaja. Siia surnuaeda on maetud II Maailmasõjas langenud sõjamehed sõltumata sellest, millist mundrit nad kandsid.

Külastasime Meeksi oja vasakul kaldal asuvat ohvrikivi, rahvasuus jaanikivi. Selle imettegevasse jõusse usutakse tänapäevani ning tegime meiegi seal vastavad rituaalid.

Külastasime ka veel Sirje Rumpi keraamikatuba.

Ööbisime Piusa ürgoru puhkemajas.

Järgmise päeva hommikul alustasime Setomaaga tutvumist koos Reka Hõrnaga (giid). Esimesena külastasime Vastseliina Piiskopilinnust, giidiks linnuse isand Ivar Traagel. Asudes otse Pihkvamaa piiril, kujunes linnus tõkkeks idapoolsetele rahvastele enam kui 150-ks aastaks. Peale Liivi sõja dramaatilisi aastaid kuulus linnus pärast sakslasi veel venelastele, poolakatele ning rootslastele, olles küll sõjalise võimu minetanud, aga jäädes siiski kaunimaks ja suurejoonelisemaks kaitseehitiseks kuni oma hävitamiseni 1702. aastal Põhjasõjas  Peeter Esimese vägede poolt. Ronisime ka konserveeritud  torni ja vaateplatvormil nautisime loodust.

Endises Piiri kõrtsi hoones avatud Vastseliina Linnuse külastuskeskusest hoovab endiste aegade hõngu. Linnusekividest ehitatud hoone on mitmesaja aasta jooksul toitnud ja majutanud  teelisi ja olnud kohalikele kokkusaamise paigaks.

Renoveeritud külastuskeskus  pakub alates 2011.a. tutvumiseks erinevaid linnuse ajalooga haakuvaid väljapanekuid, kohalikel legendidel põhinevat interaktiivset näitust, käsitöö õpitubasid meistrite kojas, kontserte vanas kõrtsitoas ja võimalust keskaja riietuses osa võtta linnuserahva pidusöögist.

Järgmisena külastasime Obinitsa Seto Muuseumi. Muuseumis on võimalik tutvuda Obinitsa kandi setu pere elu, kommete ja tavadega aastatel 1920-1940. Tuba-muuseumi sisustus on kokku pandud ümbruskonna küladest kogutud esemetest. Püsinäituse abil saab ettekujutuse tolleaegsest seto tarest, millel oli kindel väljakujunenud ruumijaotus: söögi- ja töötegemisnulk (nurk), ahju- ja anomanulk, magamisnulk ning ikooni- ehk pühasenulk. Muuseumis on ka hulganisti kaunist  ja värviküllast seto naiste käsitööd.

Koolimajast ümbertehtud Obinitsa Külakeskus kuulub Meremäe valla alla. Keskuses asuvad erinevad käsitöö ruumid, raamatukogu, lasteaed ja jõusaal. Külakeskuse ees asub rahvalaulik Taarka kuju ja teiste kuulsate seto rahvalaulikute mälestuskivid.

Reisi raames kohtusime ka Setomaa Valdade Liidu juhtidega: Värska vallavanem Raul Kudrega, Misso Vallavanem Urmas Peegliga, Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimehe Margus Timmoga, Setomaa Valdade Liidu juhatuse liikme ja kultuurinõunik Aare Hõrnaga.

Neli kohalikku omavalitsust – Meremäe vald, Mikitamäe vald, Misso Vald ja Värska vald on moodustanud Setomaa valdade Liidu, mille eesmärk on: Seto etnilise kultuuri säilitamine, edendamine ja tutvustamine, kultuuripärandi väärtustamine; Setomaa sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamine ning ühiskondlik heaolu parendamine; Setomaa majandusliku arengu ja elukeskkonna väärtustamine, õppimis-ja ettevõtlusvõimaluste arendamine; Setomaa elanike ühishuvide esindamine ja kaitsmine kõigis eluvaldkondades, sellealase koostöö arendamine.

Margus Timmo sõnul on kultuur paljudele tähtis, mis ajab tegutsema. Selleks, et kultuuri tagada, peab olema majandus jätkusuutlik (tööd kõigile). Prioriteediks- kuidas kohalikke kaasata. Tegutsetakse raamides, lubatakse ettevõtlust, mis toetab kultuuri (näit. toitlustamine), peetakse nõu kogukonnaga, proovitakse arendada ülesetomaalist arendust. Toimuvad koosolekud, kus räägitakse, mis oli ja mis tuleb. Koosolekud toimuvad külakorda (20 inimest käib koos) ja osalevad arengunõunikud, vahel ka vallavanemad. Rahastamine on projektipõhine, mis tekitab ka ebaõiglust. Tähtis on projekt koostada õieti ja tutvustada Setomaad, et just sinna on raha vaja.

Setomaa on jagatud nulkadeks (nurkadeks). Küla e. nulk peab ise oma probleeme teadma ja lahendama.

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse esimees Valter Haamer teatas, et 2015.a. tähistame seltside asutamise 150. aastapäeva. Seltsiliikumine sai alguse 1865.a. J.V. Jannseni poolt loodud lauluseltsi “Vanemuine” asutamisega. 1994.a. taasasutatud selts kannab nüüd nime Vanemuise Selts. Kõik muutused seltsiliikumises peaksid kajastuma ajalugudes. Aastapäeva puhul tahaks välja anda Eesti seltsielu lühiajaloo. Kas Setomaa piirkonnal on oma ajalugu koostatud?

Margus Timmo: kultuur on edasi antud põhiliselt suuliselt. Setomaal ei ole seltsiliikumist väga olnud. Esimene Naisselts Obinitsas asutati 1997.a.

Saime põgusa ülevaate Setomaast, mis tõi endaga kaasa ootamatusi, kultuurilisi elamusi ja kohtumisi meile huvitava rahvakilluga.