Kohtumisel 13.12.11 Elleri muusikakoolis keskendusime peaasjalikult meie grupi/võrgustiku olemasolevate ressursside kaardistamisele, esimeste oluliste tegevuste väljavalimisele ning nendega seoses ka esmaste sammude kirjeldamisele.
Eelmise koosviibimise kokkuvõtteks ning ülestähendusi koosolekute vahelisest ajast:
· Eelmise koosoleku mõned olulised kokkuvõtted/ülestähendused:
o Tundus olevat valdava enamuse arusaamine ja mõte, et otseselt regionaalseks eestkosteorganisatsiooniks pürgida ei ole vajadust ega mõtet. Eestkosteorganisatsiooni rolli väljakandmine nõuab ehk organisatsiooniliselt suuremat küpsust, võrgustikult juba hästitoimivat kommunikatsiooni ning kesksetelt tegijatelt tugevamaid taustateadmisi-oskusi, kokkuvõttes enam energiat ja ressurssi kui meil täna saadaval on. Seega võiks vähemalt esimeses etapis keskenduda eelkõige infole ning eestkostetegevustega tegeleda vaid juhul (ning konkreetsete küsimuste/projektide raames) siis, kui selleks tehakse konkreetne ettepanek mõne koostööpartneri poolt;
o Info kogumine ja jagamine on sõelale jäänud kui üks kõige kriitilisemaid vajadusi ja ootusi kojale ning seda väga erinevatel tasanditel (alates võimalusest kultuuriinimestel omavahel kohtuda, kultuuriüritusi planeerida, lõpetades sooviga jäädvustada ja jagada häid kogemusi kultuuriorganisatsioonide juhtimisel, töö korraldamisel jne.). Esimeseks oluliseks ülesandeks (omaenda vajaduste ja võimaluste täpsustamiseks) peaks olema olemasolevate infoväljade ja tegijate kaardistamine – mida nt. teeb Kultuuriaken, mida teised organisatsioonid (nt. Loomemajanduskeskus, kellel pidavat olema suisa selle valdkonna arendamiseks mingisugune projektiressurss) jne. Võimalusel mitte dubleerida infot ja tööd, pigem leida viise teha koostööd ning infot organisatsioonide vahel liigutada (sh. katta sellega osa koja infovajadusest);
o Eelmisel kohtumisel ei jõudnud me oma aruteludega ressursside küsimuseni, mis on meie lõppeesmärki (Kultuurikoda) silmas pidades olulise tähtsusega – sellega peaksime tegelema põhjalikumalt täna ja edaspidi.
· Hetkeseisuga on meil olemas korralik mustandmaterjal loodava võrgustiku/organisatsiooni missioonist ja visioonist – on kujunenud ühine nägemus sellest, milleks/kelle jaoks seda vaja on ning millised oleks selle võrgustiku/organisatsiooni põhilised eesmärgid-funktsioonid-ülesanded;
· Vahepealsel ajal käisid Margit ja Liina kultuurispetsialistide koosolekul, kus mh. tutvustati ka Kultuurikojaga seonduvaid mõtteid ja tegevusi – valdavalt saadi koja vajadusest ja mõttest aru, kuid oli ka mitmeid inimesi, kes jäid sellise võrgustiku/organisatsiooni vajaduse osas kahtlevaks. Viimasest tulenevalt võib taas aru saada, et rohkemate inimeste kaasamiseks koja tegevustesse ning inimestele võrgustiku vajaduse demonstreerimiseks on oluline loodava võrgustiku/organisatsiooniga midagi reaalset ja käegakatsutavat ära teha (vs. püüda käia ringi ning ’usku kuulutada’, et säärane asi on väga vajalik) – laseme inimestel selle kasulikkuses ja vajalikkuses veenduda;
Alustasime ressursside kaardistamisega, olemasolevate ressurssidena toodi välja järgmist:
· Esimeseks ja väärtuslikemaks ’ressursiks’ Kultuurikoja loomise juures on need asjast huvitatud inimesed, kes täna selle võrgustiku loomisesse panustavad ning on tulevikus loodetavasti ka selle võrgustiku/organisatsiooni nurgakivideks.
o Selleks, et paremini aru saada, kui suur ressurss meie praegusesse gruppi peidetud on, võiks täpsemalt ära kaardistada, millise aja on inimesed valmis koja ülesehitamiseks ja käigushoidmiseks panustama, millised kompetentsid selles meeskonnas olemas on ning millised on meeskonda kuuluvate inimeste eelistused selles osas, mida ollakse valmis tegema (motivatsioon).
· Üheks oluliseks ressursiks on ka võimalus koja kohtumisteks ja üritusteks kasutada võrgustikku kuuluvate inimeste juures olevaid pindu. See on eriti oluline olukorras, kus kojal endal puuduvad oma ruumid.
o Peaks saama täpsema ülevaate, millised ruumid ja ressursid (nt. tehnika…) on võrgustikus täna vajadusel koja kasutuseks saadaval.
· Järgmiseks, põhimõtteliselt keskseks ’strateegiliseks’ Kultuurikoja ressursiks võib nimetada erinevaid võrgustikke, mida Kultuurikoja juurde koondunud inimesed hõlmavad ja esindavad. Nendeks võrgustikeks on nt:
o TRAKS-i olemasolev võrgustik (valdavalt rahvakultuuriga seotud inimesed, kokku mõnisada, praegustele kogemustele tuginedes võib öelda, et võrgustikul on lisaks sinna kuuluvatele liikmetele korralik võimendus – st. võrgustikku liikuvat infot jagatakse olulisel määral edasi ka väljapoole). Põhiline võrgustiku sidepidamise kanaliks on TRAKS-i list. Hea oleks saada sellest võrgustikust natukene struktuursem ülevaade – millised kontaktid on olemas? Sh. keda võrgustik täna piisavalt ei kata (hinnanguliselt on TRAKS-i võrgustiku nõrk kohta omavalitsustöötajad ja ametnikud);
o Muusikaõpetajate võrgustik (olemas ka koorijuhtide ühendus) – võrdlemisi sidus seltskond, maakondlik, sarnane asi olemas ka linnas. Keskseks suhtlemiskanaliks taas list, võrgustikku kuulub ca. 20 muusikaõpetajat;
o Koolide huvijuhtide võrgustik – suuresti maililisti põhine, listihaldur asub Tartu Kutsehariduskeskuses (list on kuulu järgi modereeritud, kuid vajadusel saab infot edastada ning listi administraator reageerib üldjuhul väga kiiresti). Meile teadaolevalt katab list kõikide koolide huvijuhte, teadmata on, palju neid on;
o Tartu vabaühenduste võrgustik – mis endast kujutab?
o ’Astridi list’ st. Astridil kuulukse oleva oma info/kontaktvõrgustik, kuhu ta tavapäraselt oma info edastab/suunab – hea oleks Astridi käest kuulda, millistest inimestest (millise profiiliga) see kontaktvõrgustik koosneb ning palju neid inimesi tema võrgustikus kokku on (kas on ka kattuvus eelnimetatud võrgustikega?);
o Kodukandi võrgustik – võrgustiku kohta oleks vajalik saada rohkem informatsiooni;
o Maanaiste Liit – samuti võrgustiku profiil teadmata, hea oleks saada selle kohta rohkem infot;
o Vanemuise seltsi võrgustik – teame, et seal on toimiv list, rohkem infot võrgustikku kuuluvate inimeste arvu ja profiili kohta peaks saama nt. Valter Haamerilt;
o Teame, et raamatukogudel peaks olema olemas hea ning toimiv võrgustik – selle kohta võiks uurida Toivolt;
· Viimaks kaardistasime ressursside teema raames ära ka kiirelt võimalikud fondid ja allikad, kust saaks Kultuurikoja tegemiste tarvis finantse taotleda (hetkel eelkõige silmas pidades võimalikku Kultuurilaada üritust):
o KÜSK (siin oleks vajadus kiirelt täpsustada paari projektikonkursi sobivus);
o Tartu linn (eelkõige reservide osa);
o Kultuurkapital (rahad küll väikesed, kuid omafinantseeringu jaoks nt. oluline)
o Hasartmängumaksu Nõukogu (sama nagu eelmine);
o Kohaliku Omaalgatuse Programm;
o LEADER grupid? Ärinõuandla ja Tartumaa Arendusselts?
o Vaadata ka turismimeetmeid – täiesti võimalik peaks olema ühildada osa turismialaseid eesmärke ning tegevusi, mis seonduvad Kultuurikojaga (nt. Kultuurilaat);
o Kohalike Omavalitsuste Liit (oluline taas nt. omafinantseeringu leidmise kontekstis).
Esimeste võimalike tegevuste ja sammude planeerimine:
Kõikidele kohalolijatele tundus sobivat mõte, et üheks esimeseks konkreetseks ettevõtmiseks, mida Kultuurikoda võiks korraldada, oleks nn. ’Kultuurilaat’. Võimalik, et antud idee saaks ühildada ka laiemalt maakondliku kodanikuühenduste foorumi vmt. sündmusega, mis võimaldaks saada ühest küljest oma teemale laiemat kajastust, teisest küljest teha ürituse korraldamisel koostööd (nt. Tartu Ärinõuandlaga) ning saada ka täiendavaid ressursse.
Samas on Kultuurilaada võimalikuks toimumisajaks 2012. aasta oktoobri lõpp-november, seega peaks mõtlema ka muude võimalike tegevuste/ürituste peale, mida annaks sellest kiiremini korraldada (vastasel juhul saavad toitu ’skeptikud’, kes loodaval Kultuurikojal suurt mõtet ei näe ning soovivad koja mõttekuses veendumiseks näha reaalset tegutsemist). Märtsikuusse on planeeritud Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud – see oleks hea koht nii ideede genereerimiseks, koja loomisesse kaasamiseks kui ka partnerite leidmiseks (nt. Tartumaa Turism) erinevate tegevuste elluviimisel.
Seoses Kultuurilaada korraldamisega oleks vajadus kiirelt ühendust võtta KÜSK-iga ning uurida, kas mõni hetkel avatud olevatest meetmetest (või kohe avanevatest meetmetest) võiks olla Kultuurilaada rahastamise jaoks sobiv.
Viimaks oli jutuks taaskord ka Tartumaa kultuuri aastaraamatu teema – oli mõte, et selles osas võiks küsida abi Vanemuise seltsilt (peaks rääkima Valter Haameriga ning uurima võimalusi).
Ülesanded, mis jäid üles seoses järgmiste sammudega:
· Jaanus koostab koosoleku kohta protokolli mustandi, Rait täiendab protokolli ning paneb selle lõplikult kokku;
· Margit koordineerib järgmise kohtumise aja ja koha kokkuleppimist ning teeb selle inimestele teatavaks;
· Tegevused seoses Kultuurilaadaga - kiirelt kaardistada võimalikud rahastusallikad (et miskit maha ei maga), täpsustada, kas on võimalik saada veel KÜSK-i ree peale; rääkida täpsemalt läbi Ärinõuandlaga ning sõlmida kokkulepped töö jaotuses (kuludes?) – sellega tegeleb enne järgmist koosolekut Margit. Mis on Kultuurilaadaga seoses järgmised sammud? (järgmisel kohtumisel tutvustamiseks võiks olla olemas mingisugune mustand edasisteks tegevusteks);
· Planeerimise kalendri loomine g-maili keskkonda - siinkohal on oluline märkida, et selle kalendri edasise hea toimimise tagab suuresti korralik juhistus - kuidas seda teha? Hea kasutatuse ning kalendri toimivuse tagab selle süsteemi tundmine ja kasutussevõtmine esmalt meie enda grupi sees – koosolekul sai välja käidud mõte, et Margit valmistab järgmiseks kohtumiseks ette väikese 'demo' - st. näidatakse reaalselt suurel ekraanil, kuidas kalendri kasutamine käib jne. (selleks on vaja meil koosolekukohas kindlasti dataprojektorit!). Lisaks sellele on vaja teha veel natukene mõttetööd - kindlasti on kalendris väga erinevaid võimalusi seda infot süstematiseerida ja kalendrit korraldada/seadistada - st. enne kui sellele kalendrile anda avalik stardipauk (millest võiks täiesti pisikese meedianupukese teha), peaks hoolega endale kogu info sisestamise/haldamise süsteemi läbi mõtlema (samm sammult - millist infot, kelle poolt, mil moel me sinna üles ootame /st. meie vajadused/, kuidas seda kalendrit tutvustatakse, kuna ning kellele jne.). Võimalik on see arutelu osaliselt järgmisel koosviibimisel peale Margiti ’demoesinemist’ läbi teha. Kindlasti vajab seesama kalendri kasutamise juhend ka kirjapanekut (st. iga inimene, kes sinna hakkab infot üles panema, peaks selle esmalt läbi lugema);
· 'Lugude kogumise blanett' - koostada lihtne 1 lk. vorm/abivahend, mis paari lausega seletaks, milliseid lugusid ja miks me tahame saada (mis eesmärgil, mis nendega edasi juhutub, kuidas talletatakse & avaldatakse vmt.), milliseid komponente need lood võiksid sisaldada (nt. igal juhul andmeid selle kohta, kes tegi, kus tegi, millal tegi, miks tegi vmt.), juurde panna pilt jne. Pärast selle blanketi tegemist võiks see väikese selgitusega TRAKS-i kodukale üles liikuda (taaskord võimalus uudiseks - TRAKS hakkab koguma Tartumaa kultuurilugusid!!). Blanketi tekitamise ja lehele ülesriputamise korraldab Margit;
· Kontakteeruda Vanemuise seltsiga ning kombata nende valmisolekut anda meile tuge Tartumaa kultuuri aastaraamatu tegemisel. Mis oleksid selle idee edasised sammud, millal? Vastutaja jäi lahtiseks;
· Vajadus ära kaardistada täna selle grupi poolt kaetud võrgustikud - kes nendes võrgustikes on (ja keda ei ole); võrgustiku toimimine (list vm.); võrgustikuga hõlmatud inimeste hulk; võrgustikuga kontakteerumine (aadressid, telefonid vmt.) – tehakse ära järgmiseks koosolekuks, vastutajaks Margit;
· Meie grupi ressursside paremaks kaardistamiseks saadab Rait Margiti kaudu listi laiali küsimustiku, mis uurib, kui palju on inimesed valmis erinevatel puhkudel oma aega kogu sellesse protsessi ja tegevusse panustama ning millised on inimeste eelistused selles osas, mida nad teha sooviksid.
· Selleks, et Kultuurikoda paremini tutvustada ning selle vajadust/väärtust selgitada, oles vaja koostada mingisugune ülevaade Kultuurikoja pakutavatest teenustest (või laiemalt – kellele ja mida Kultuurikoda pakub/annab – milliseid tegevusi, teenuseid või lisandväärtusi me pakume). Selle ülevaate võiks mh. ka TRAKS-i kodukale üles panna. Selle ülevaate/kokkuvõte keskmes võiksid olla täiesti konkreetsed ja praktilised asjad (nt. rõhuga asjadel, mida tehakse/pakutakse 2012. aastal). Selle tutvustuse mustand sünnib Liina poolt ca. nädal enne järgmist kohtumist.
Mida oleks vaja arutada lisaks (eeltoodud ülesannete/tegevuste ülevaatamisele) järgmisel korral:
· Laiemalt peaks selgitama ja täpsustama Kultuurikoja loomise protsessi juhtimist – täpsemalt paika panna, mis ajaks me milliste tulemusteni tahame jõuda. Tegevuste ajakava võiks nt. ühe esimese asjana üles ilmuda loodavasse Google’i kalendrisse;
· Vajadus oleks detailsemalt lahti kirjeldada Kultuurikoja loomise protsessiga seonduv kaasamise ja informeerimise strateegia – st. mida ja kuidas, kellele, millal ja mis kanalite kaudu;
· Järgmisel korral näitab Rait koosolekulistele ’sotsiaalse baromeetri’ mudelit, mis selgitab, kuidas tulla toime vastupanuga, kuhu paigutada oma energiat ning milliste sihtgruppidega kaasamisel millistele asjadele keskenduda (vaja on dataprojektorit, et saaks näidata seinale);
· Järgmisel korral pühendab Rait natukene ka aega meediakoolitusele, kus annab nt. ülevaate uudiskriteeriumitest (st. mida arvestada, kui me tahame ennast meedias nähtavamaks teha). Samuti väike praktiline ülevaade meediategevuse planeerimisest ning meediaplaani koostamisest.
Muud mõtted ja ideed:
Koosviibimise käigus tekkis ka mõte, et Kultuurikoda võiks mh. ühe võimaliku teenusvaldkonnana hakata pakkuma kultuuriorganisatsioonidele tuge oma nähtavuse parandamiseks veebis – seda nt. läbi vabavaraliste sisuhaldussüsteemide (nagu Joomla!) tutvustamise ja rakendamise kultuuriorganisatsioonide veebilehtede ülesehitamisel. Kultuurikojal võiks olla enda jaoks läbi proovitud/kohaldatud 3-4 vabavaralise sisuhaldussüsteemiga haakuvat kodulehe templiiti, mida ta on suuteline vajadusel kiirelt ja tõhusalt rakendama lihtsa veebikodu tekitamiseks mõnele kultuuriorganisatsioonile.
No comments:
Post a Comment