12.12.11

Töögrupi kohtumine 29. november

Kohtumisel 29.11.11 sai täpsustatud Tartumaa Kultuurikoja visiooniga seonduvaid küsimusi. Eelmisest kohtumisest jäid sissejuhatuseks sellele koosolekule lahendamiseks järgmised teemad:

  • Milline oleks võimalik Tartumaa Kultuurikoja visioon? Realistlik nägemus sellest, kuhu ja mis ajaks soovitakse jõuda (visioon peaks olema haarav ja kütkestav, pakkudes samas visiooni poole liikuvatele inimestele/organisatsioonidele piisavalt pinget). Visioon võiks olla kirjeldus sellest, milline näeb välja Tartumaa Kultuurikoda nt. täna kolme aasta pärast – millised me oleme, mida oleme saavutanud, mida oleme ära teinud, millised on meie suhted teiste organisatsioonidega (võrgustik), millised on meie liikmed (organisatsioonid/inimesed, kes meie tegevuses aktiivselt osalevad), millised on meie ressursid…
  • Peatselt on oluline töökorralduse aspektist läbi arutada ka ressursside/ajakasutuse teema (kui palju keegi Tartumaa Kultuurikoja initsiatiivgrupist on tegelikkuses sellise koja käimalükkamiseks valmis aega panustama, palju on inimesed valmis oma ajaressurssi jagama hiljem selle koja tööde ja tegemiste jaoks – selline info võimaldaks saada parema ülevaate meie tegelikust võimekusest ja võimalustest). Milliseid ülesandeid (lähtuvalt kultuurikoja visioonist) on inimesed valmis täitma, millised olulised ülesanded/funktsioonid on/jäävad täitmata? Kes võiks/peaks täitma neid ülesandeid, mille jaoks meil hetkel endal inimesed puuduvad, st. kust leida inimesi juurde?
  • Milliseid ressursse, millisel hulgal ja mis ajal on meil oma visiooni realiseerimiseks veel vaja? Mis on meil olemas, mis on puudu (ning kustkohast me puuduolevaid ressursse saame, millise ’hinnaga’)?

Kohtumisel 29.11.11 alustasime nende visioonielementide/tegevusideede meenutamisega, mis leidsid osalejate heakskiidu juba eelmisel koosviibimisel. Nii leidis äramärkimist, et:

  • Kultuurikoda peaks hoolt kandma selle eest, et Tartumaa kultuuriinimestel oleks võimalus regulaarselt isekeskis kohtuda, tutvuda, ideid vahetada;
  • Võiksid toimuda ’kultuurilaadad’ või ’projektilaadad’ – st. üritused, kus erinevad tegijad/trupid tutvustaksid oma tegevusi ning inimesi (… ka kohti, kus tegutsetakse; pakutavaid tooteid/teenuseid jne.), inimestel oleks võimalus omavahel kontakte luua jm.
  • Kultuurikoda võiks luua keskkonna, kus kultuuriinimesed saaksid ühiselt planeerida üritusi, omavahel tõhusalt infot vahetada jmt. (nn. planeerimise kalender);
  • Regulaarselt hakata välja andma Tartumaa kultuuri aastaraamatut – võiks sisaldada nt. erinevaid (edu)lugusid, portreesid, organisatsioonide tutvustusi, ülevaadet sündmustest (ka nt. järgmise perioodi kalender?), kontakte, statistikat jmt.
Täiendavalt käidi visiooni ja tegevuste osas välja järgmised mõtted:

  • Kultuurikoda võiks olla eestvedajaks kultuurituuride korraldamisel, mille raames võiks (nt. Kultuurikoja alla koondunud seltskond) regulaarselt mööda Tartumaa (aga miks ka mitte teiste Eesti piirkondade) kultuuriüritusi ja organisatsioone sõita. Oleks suurepärane võimalus tutvuda nii inimestega, kohtadega kui ka pakutavate programmide/teenustega;
  • Luuakse mingisugune veebikeskkond infovahetuseks, kuhu mh. võiks olla koondatud erinevate organisatsioonide, inimeste, koostööpartnerite ja miks ma mitte nt. teenusepakkujate jmt. kontaktandmed;
  • Kultuurikoda võiks hakata tegelema erinevate kultuuriorganisatsioonide ja seltside edulugude kogumisega (neid saaks avaldada nii veebis, planeeritavas aastaraamatus, jagada meediale, aga miks mitte kasutada ka kompetentsibaasis allikana, mille pinnalt pakkuda teistele organisatsioonidele ideid ja nõustamist);
  • Organisatsioonid tunnetavad hetkel vajadust teatud toe järgi maakondlike (ja miks mitte ka laiemate) suursündmuste korraldamisel. Kultuurikoda võiks pakkuda sellist tuge ning miks mitte ka arendada sellest välja täiesti iseseisev projektijuhtimise teenus (võimaldaks ka Kultuurikojal teenida täiendavaid lisavahendeid kultuuriprojektidest jne.);
  • Kultuurikoda peaks kindlasti olema maakonnas kultuurivaldkonna strateegiate eestvedaja ning üks eestkõnelejatest. St. tähendaks mh. vajadust saavutada valdkonnas teatud sisulise kompetentsi tase ning esindatus (nii sisuliste teemade osas kui ka nt. nende valdkondlike organisatsioonide osas, kellega konsulteeritakse);
  • Kultuurikojas peaksid olema erinevate kultuurivaldkondade peal oma nn. kuraatorid, kes selle valdkonna organisatsioone ja eluolu kõige paremini tunneksid, selle valdkonna võrgustikku haldaksid, infot edastaksid/kureeriksid jne. (ning ehk oleksid ka selle valdkonna puhul mingitel hetkedel meedias eestkõnelejaks);
  • Kultuurikoja üheks oluliseks missiooniks peaks olema koostöövõrgustiku arendamine ja hoidmine mitte üksiti kultuuriorganisatsioonide sees, vaid ka teiste (kultuuriorganisatsioonide eesmärke silmas pidades) oluliste organisatsioonidega. Koostöösuhteid peaks hoidma ja arendama nt. teiste maakondlike seltsidega, valdkondlike keskseltsidega ja muude oluliste organisatsioonidega (nt. raamatukogud, muuseumid, noortekeskused jne.);
  • Üks võimalik väljund Kultuurikojale oleks ka Tartumaa kultuurorganisatsioonide esindamine ja eestkoste. See eeldaks kindlasti teatud lisategevusi ja mehhanisme, mis võimaldaksid kaasajatel veenduda organisatsiooni legitiimsuses eestkõnelejana – st. et organisatsioon peaks olema väga avatud ning ka ise järjepidevalt ja selgelt kaasama ka neid, keda esindatakse;
  • Kultuurikoja üks rolle võiks olla ka kultuuriseltside arengu nõustamine – seda vajaksid nii alustavad organisatsioonid, kuid miks mitte oma erinevatel arenguetappidel ka juba tegutsevad organisatsioonid. Taaskord on tegemist ühe potentsiaalse valdkonna, millest võiks kujundada Kultuurikojale omaette teenuse (mida on mh. võimalik ka erinevate projektide raames rahastada);
  • Viimaks leiti, et kultuurivaldkonna organisatsioonid vajaksid ka tuge selleks, et olla meedias nähtavamad, või ka soovitud viisil nähtavad. St. Kultuurikoda võiks ühest küljest aidata organisatsioone meediasuhtluses (võimalik kujundada ka sellest teenus – miks mitte pakkuda välja pressiesindaja teenust nt. suursündmuste või suurte projektide läbiviimiseks), teisalt vajab ka meedia mingisugust stabiilset sideisikut, kes vahendaks meediasse relevantset infot maakonnast ning kes oleks vajadusel kättesaadav mingiteks kultuurivaldkonda puudutavateks kommentaarideks (või suudaks operatiivselt sellise kõneisiku meediale leida). Sellisele tegevusele aitaks kindlasti palju kaasa ka Kultuurikoja juurde loodav infosüsteem ning kompetentsibaas.
  • Lisaks teema kokkuvõtmise käigus sõnastasime veel ühe olulise valdkonna, kus Kultuurikojal võiks oma panus anda olla – selleks siis kuultuuriettevõtluse edendamine ja toetamine.

Erinevate visioonielementide ja tegevuste olulisuse hindamine:

Visioonielementide ja tegevusideede olulisuse hindamiseks ning prioriteetide selgitamiseks andsid kohalviibinud inimesed oma hinnangud erinevatele tegevusideedele ja visiooni komponentidele, markeerides eeltoodud loetelus ära kuni 3 nende jaoks kõige olulisemat. Järgnevalt on lihtsustamise ja süstamatiseerimise mõttes mingisugused sarnased ideed grupeeritud (nt. mõtted, mis seondusid informatsiooni levitamisega).
Seega tähtsuse/prioriteetsuse järjekorda võiks loetelu välja näha selline:

  1. Kultuurikoda kui kompetentsi ja infokeskus (pidas oluliseks 12 inimest). Kompetentsikeskuse ja infojagamise funktsioonidega ühilduvad ka järgmised mõtted (vt. täpsustusteks eestpoolt, siin on välja toodud ka inimeste ’hääled’, mis rõhutasid tollest üldisest jaotisest eraldi mõnda alaaspekti):
    1. Kojal on olemas erinevate kultuurivaldkondade peale oma kuraatorid (kompetentsibaas ja koordineerimistegevused) (pidas oluliseks eraldi esile tõsta 2 inimest);
    2. Regulaarsed kohtumised kultuuriinimeste vahel (pidas oluliseks eraldi esile tõsta 1 inimene);
    3. Tartumaa kultuuri aastaraamatu väljaandmine (pidas oluliseks eraldi esile tõsta 1 inimene);
    4. Planeerimise kalendri loomine ning veebikeskkond infovahetuseks (sh. koondatud kontaktid);
    5. ’Kultuurilaadad’;
    6. Kultuurituurid.
  2. Maakondliku kultuuristrateegia eestvedaja (pidas oluliseks 5 inimest);
  3. Koostöö teiste maakondlike seltsidega, valdkondadega (nt. noorsootöö), valdkondlike keskseltsidega ja muude oluliste institutsioonidega (nt. raamatukogud) (pidas oluliseks 5 inimest);
  4. Kultuuriettevõtluse toetamine ja arendamine (pidas oluliseks 3 inimest);
  5. Kultuurivaldkonna esindamine ja eestkoste (pidas oluliseks 2 inimest);
  6. Tugi maakondlike kultuurisündmuste korraldamisel (pidas oluliseks 2 inimest);
  7. Seltside arengu nõustamine (pidas oluliseks 1 inimene);
  8. Tartumaa kultuurivaldkonna organisatsioonide esindaja ja toetaja meediaga suhtlemisel (pidas oluliseks 1 inimene);
  9. Muud mõtted ja tegevused:
    1. Baas erinevatest edulugudest

Mõnede ideede lahtiseletamine ja funktsioonide mõtestamine:

Kuigi info levitamine tegevusena ning ’infokeskuseks’ olemine ideena on väga üllad, tuleb siiski oma ressursside tõhusaks kasutamiseks ja eesmärkide paremaks saavutamiseks selgemalt määratleda, millist informatsiooni kogutakse, hoitakse ja edasi antakse ning kuidas seda tehakse. Seetõttu püüdsime määratleda, milliseid tulemusi läbi infojagamise soovime saavutada ning milliste printsiipide alusel infoliikumist korraldame:
  • Oleme oma tööga rahul, kui Kultuurikoja infokanalitest on võimalus tsentraalselt saada hea ning päevakohane informatsioon Tartu kultuurielust ning toimuvatest üritustest. Mh. võiks Kultuurikoja poolt hallatav infobaas sisaldada infot kultuuriinimestest kultuuriga tegelevate organisatsioonideni, anda ülevaate tegemistest, teenustest ja sündmustest. Olulisematest Tartumaa kultuurisündmustest on informatsioon kättesaadav peale eesti keele ka muudes keeltes (arvestades siis eelkõige taas sihtgruppi – kui selleks on nt. turistid, siis võiks info olla kättesaadav põhimõttel, et info on kättesaadav 80-le protsendile üritust või laiemalt Tartumaad külastavale turistile tema emakeeles);
  • Oleme oma tööga rahul, kui meedia kasutab Kultuurikoda ja tema infokanaleid süstemaatiliselt ja järjepidevalt uudiste allikana ning küsib Kultuurikojalt kommentaare ja analüüse;
  • Üks olulisimaid eesmärke informatsiooni jagamise vallas on saavutada Kultuurikoja kui infokanali usaldusväärsus;
  • Oleme olnud edukad kui Kultuurikoja poolt on loodud kultuuriorganisatsioonide infovõrgustik, mis katab kogu Tartumaad ning koda on võimeline seda võrgustikku efektiivselt haldama ja operatiivselt rakendama;
  • Erinevate ürituste kohta info jagamisel võib eesmärgi sõnastada nii, et info on hästi jagatud, kui selle tulemusel on üritusest teadlikud inimesed, kellele üritus on suunatud (seetõttu vajadus selgelt sõnastada nii sihtgrupp kui jälgida, et kanalid, kus infot jagatakse, oleksid tõepoolest sihtgrupi poolt kasutatavad).

Niisamuti nagu on oluline läbi mõelda infojagamise eesmärgid ja korraldus, tuleb seda teha ka koostöö valdkonnas – kellega, mis vormis, mis ulatuses ja millal koostööd teha; milliseid ressursse on sellele mõistlik rakendada jne. Püüdes sõnastada oma vajadusi ja eesmärke, leidsime, et koostöö teiste organisatsioonidega peab vastama vähemalt järgmistele kriteeriumitele:

  • Me teeme koostööd, kui selle tulemusel õnnestub mingisuguseid kultuurivaldkonda huvitavaid ressursse optimaalsemalt või efektiivsemalt kasutada;
  • Me teeme koostööd konkurentsi vältimiseks sarnaste eesmärkide poole püüdlemisel (või oodatava mõju võimendamiseks);
  • Me teeme koostööd kultuurivaldkonna esindatuse tagamiseks valdkonna jaoks strateegiliselt olulistes küsimustes.

Viimaks arutasime ka seda, kas Kultuurikojast peaks saama esindus- ja eestkosteorganisatsioon ning kui koda selliseid funktsioone täidaks, siis millistele põhimõtetele tuginedes.

  • Kokkuvõttes jõuti seisukohale, et kui esindus- ja eestkostefunktsioon Kultuurikojal on, siis peaks see välja kasvama eelkõige legitiimsusest, mis tekib kompetentsusest, ekspertsusest, mitte niiväga kultuuriinimeste ja –organisatsioonide otsesest esindusest;
  • Legitiimsus läbi kompetentsi tekib siis, kui Kultuurikoda koondab ja vahendab aktiivselt kultuurivaldkonda puudutavat informatsiooni, on toeks kultuuriorganisatsioonidele oma nõu ja jõuga (korraldades sh. nt. koolitusi jmt.);
  • Suurema legitiimsuse saab Kultuurikoda ka siis kui on maakonna organisatsioonidele abiks, aidates kaasa mõelda, arutada, analüüsida – st. jagades aktiivselt oma kompetentsi. Kohalike organisatsioonide toetamise läbi tekib kojale laiem kandepind;
  • Vajadusel saab Kultuurikoda olla mingisuguste küsimuste puhul tagasiside kogujaks ja konsolideerijaks, kasutades loodud võrgustikku, küsides sealt arvamusi ja seisukohti.